Tutvustus

Tantsuklubid, tantsumajad ja tantsutoad

Tantsuklubid on sündmused, kus tantsitakse traditsioonilisi külapidude tantse. Enamasti 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses moes olnud seltskonnatantse. Kindlasti saab jalga keerutada valsi, reinlendri, polka ja labajavalsi muusika saatel. Tantsuõhtutelt ei puudu ka kindlavormilised tantsud nagu padespaan, tuustep, krakovjakk, suboota ja veel mitmed teised.

Tantsuklubide liikumine sai Eestis alguse 1991. aastal, Ungari tantsumajade eeskujul. Tallinnast alguse saanud liikumine hakkas levima ka teistesse linnadesse, väiksematesse asulatesse ja ringiga tagasi küladesse, kust traditsioonilised rahvatantsud pärit on olnud.

Eri paigus on kasutusel küll erinevad nimetused, nagu tantsuklubi, tantsumaja või tantsutuba, kuid eesmärk on kõigil sama – tantsida vanu külapidude tantse enda rõõmuks, ilma vajaduseta publikule esineda.

Mis tantse tantsitakse?

Laias laastus võib tantsuklubides tantsitavad tantsud jagada kaheks – vabavormilised ja kindlavormilised tantsud. Vabavormiliste tantsude all peetakse silmas valssi, polkat, reilendrit, labajalga. Need on selliseid tantsud, mis võimaldavad paarilisega koos pöörelda, ise rohkem oma liikumise üle otsustades ja improviseerdes. Kindlavormilistel tantsudel on kindel liikumine, mida kõik tantsuringis osalejad järgivad. Sellised tantsud on näiteks padespaan, krakovjakk, Aleksandra valss, tuustepp. Põhiline tantsuklubide repertuaar sisaldab just kindlavormilisi tantse ja neid on uutel tulijatel lihtne õppida ja järgi tantsida. Vabavormilised tantsud on nõudlikumad ja eeldavad oskuslikumat iseenda ja oma paarilise juhtimist. Mõlemat tüüpi tantsude puhul on oluline arvestada tantsupartneri, teiste tantsijate ja pillimehega.

Eelnev tantsuoskus

Tantsuklubisse tulles ei ole eelnev tantsuoskus vajalik. Üldjuhul on tantsud kergesti omandatavad teiste tantsijate eeskuju järgides. Mõnes tantsuklubis võib kohata ka teema või piirkonna järgi tantsude õpetamist.

Eesti tantsutraditisoonis on tavaks tantsida ringi peal. See loob struktureeritud liikumise ja aitab tantsupõrandal kokkupõrkeid vältida. Need tantsijad, kes tunnevad, et nad veel ei suuda ringi peal tantsimise tempot hoida, on lahkelt palutud tantsima ringi keskel rahulikumas tempos. Kindlasti tasub silm peal hoida headel tantsijatel ja neilt õppida.

Aeg-ajalt toimuvad ka erinevad tantsukursused ja festivalide raames õpitoad, kus õpetatakse traditsioonilise tantsu põhitõdesid, piirkondlikke eripärasid ja ka keerulisemaid tantsuvõtteid.

Aga tantsupidu?

Tantsuklubide väljundiks ei ole esinemised ega tantsupidu. Küll toimub nii Eestis kui ka mujal erinevaid festivale, mille raames saab pikemalt, rohkem ja erinevaid tantse tantsida. Festivalidele tuleb kokku rohkelt erinevaid häid tantsijaid ja muusikuid, kellest eeskuju võtta ja erinevaid õpitubasid.

Tantsupartner ja sõbrad

Tantsuklubisse oled oodatud nii üksi, oma paarilise kui ka suurema seltskonnaga. Kui sul oma paarilist ei ole kaasas, leiad enamasti kohapealt, kellega tantsida. Ka siis, kui oled tulnud oma paarilisega, tasub tantsida erinevate inimestega. Oskajatelt saad uued tantsud kiiremini selgeks õppida ja õhtu jooksul tantsupartnereid vahetades areneb tantsuoskus palju kiiremini. Saad kogemuse erinevatest kehahoiakutest ja tantsuviisidest või saad headelt tantsijatelt nippe, kuidas ennast tantsupõrandal veelgi mõnusamalt tunda. Muidugi on koos sõpradega julgem ja tantsupõrandal rohkem melu.

Tantsud on sobilikud peamiselt noortele ja täiskasvanutele. Väiksemad lapsed on teretulnud koos enda vanematega tantsima ja sobivad ka seltskonda. Suuremad lapsed saavad lihtsamaid tantse ka ise kaasa proovida.

Tantsuklubides ei ole eelregistreerimist, kuumaksu ega kohal käimise kohustust. Enamasti on küll väike piletitasu või oodatud vabatahtlik rahaline panus kulude katteks ja muusikute toetuseks.

Muusika ja pillimehed

Tantsuklubides tantsitakse elava muusika saatel. Tantsuklubi perenaine/peremees on hoolitsenud selle eest, et muusika ei vaikiks hetkekski. Mängivad kohalikud külapillimehed või kaugemalt külla kutsutud tantsumuusikud.

Kui oled ise pillimees, võta julgesti pill kaasa ja oled teretulnud mängima. Lepi teiste pillimeestega kokku, kas mängid nendega kaasa või mängite kordamööda.

Mida kaasa võtta

Enamasti on tantsuklubides oodatud pruukost ühisele lauale. Kohapeal pakutakse vett, morssi või teed. Soovitatav on kaasa võtta oma joogipudel või kruus, et vähem prügi tekitada ja loodust säästa. Asukohtade lehel tasub eelnevalt tutvuda kohalike eripäradega. Näiteks on Viljandi tantsumajas avatud baar karastavate jookidega, Võru tantsutuba toimub aga Stedingu kohvikus, kus on võimalik osta teed, kohvi, kooki ja isegi toekamat sööki.

Endal ja teistel on mõnusam, kui võtad kaasa mugavad tantsukingad.

Tantsuklubi veebi logo

Tantsuklubi veebi logo kujutab eesti tantsutraditsioonis hästi tuntud ringipeal tantsimise motiivi. See kringlimoodi logo kujutab tantsijaid ja tantsupaare ringil keerlemas ja pöörlemas. Iga paunake on pisut isemoodi suuruse, kuju ja olemisega. Justnagu iga tantsija, kes tantsuklubisse tuleb. Kõik mehed, naised, lapsed, noored, vanad, algajad, edasijõudnud on olulised selles terviklikus tantsusõõris.

Logo kujundas Triin Loosaar.

Arhiiv
Rubriigid