Tantsuklubid, tantsumajad ja tantsutoad on sündmused, kus tantsitakse traditsioonilisi külapidude tantse. Enamasti 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses moes olnud seltskonnatantse. Kindlasti saab jalga keerutada valsi, reinlendri, polka ja labajavalsi muusika saatel. Tantsuõhtutelt ei puudu ka kindlavormilised tantsud nagu padespaan, tuustep, krakovjakk, suboota ja veel mitmed teised.

Tantsuklubisid iseloomustab elav muusika. Alati on  kohal pillimehed, kes rõõmuga peost osa võtavad ja tantsuks mängivad. Tantsijatel ja pillimehel on võimalik üksteist inspireerida ning sellest koostööst võib sündida palju erakordseid hetki. Tantsija tantsib pillimehe järgi ja pillimees omakorda sätib oma mängu tantsija järgi. Selline omavaheline suhtlus on oluline osa traditsioonist ja loob viljaka pinnase traditsioonilisele muusikale ja tantsule iseloomulikule improvisatsioonilisusele.

Tantsuklubid on kogukondlikud sündmused, mis toovad tavaliselt kokku ühe kandi rahva, kes rõõmuga võtab vastu ka kaugemalt tulijaid. Iga tantsuklubi on omanäoline ja vahetu. Tantsima ja pilli mängima on oodatud igas vanuses ja igasuguste oskustega inimesed. Väga oodatud on ka kõik need, kes soovivad lihtsalt kuulates-vaadates mõnusalt aega veeta. Eelnev tantsuoskus ei ole vajalik.

Tantsuklubidesse võib tulla üksi, koos kaaslasega või suurema seltskonnaga. Kõik on teretulnud traditsioonilisi tantse õppima ja tantsima.